EST
ENG
LAT
~11.550 aastat tagasi tekkis Balti jääpaisjärvel ühendus ookeaniga, veetaseme alanedes kerkis Ruhnu merest.
e.m.a.- Antsülusjärve staadiumi lõpus oli Ruhnu saare pindala tänasest tunduvalt suurem, seda ida ja kirde poole ulatuvate alade arvelt.
~6000-4500 e.m.a.- Litoriinamere staadium, mil veetase tõusis ja saare pindala vähenes. 4500 aastaks e.m.a. tagasi moodustas Ruhnu paari kilomeetri suuruse hobuserauakujulise saare, mis piiras madalat merelahte. Sellest ajast alates on Ruhnu pindala suurenenud.
~5275-5070 e.m.a.- Vanimad kalibreeritud vanusemäärangud, mis on saadud koldeasemetelt saadud söeproovidelt (1999).
Tollal muutus mitmel pool Läänemere ümbruses inimeste elatusviis merelisemaks. Rannikul sai üheks tähtsamaks jahiloomaks hüljes. Mandrilt lähtunud hülgeküttimise retkedel avastati mitmeid saari. Neile rajati ajutisi jahilaagreid ja peagi kujunes suurematel saartel, praegustes Eesti vetes Saaremaal, välja ka püsiv, aastaringselt kohalelav asustus. Tõenäoliselt leiti ka Ruhnu saareke hülgeküttide poolt ning võeti jahilaagri asukohaks. Elatud on seal mererannal tasasematel ja tuulte eest kaitstud kohtades. Saar pakkus võimalust saada kohapeal küttepuid ja jätta osa varustust uue püügiretke tarbeks maha.
Praeguseks tuntakse Ruhnus kuut kiviaegset asulakohta. Loomulikult on see arv vaid tinglik markeering inimtegevuse jälgedega kultuurkihi levialal praegusel maastikul. Reaalselt tähendab see sadu, kui mitte tuhandeid väikesi hooajaliste jahilaagrite ja peatuspaikade jäänuseid. Saarel elas tõenäoliselt vaid väike grupp inimesi, kuid elukohta muudeti aeg-ajalt, põhjusteks küttepuude lõppemine lähiümbruses, merepiiri kaugenemine jms.
Esmaasustuse päritolu aitavad selgitada eriti Ruhnu IV asulakohalt leitud savinõukillud. See asulakoht või vähemalt osa sellest kuulub varaneoliitilisse Narva kultuuri. Ruhnust leitud savinõukillud kuuluvad Narva keraamika rühma, mida seni tuntakse vaid Lääne-Eesti saartelt: Saaremaalt Kõnnu ja Hiiumaa Kõpu I asulast. Tõenäoliselt on siinse asustuse lähtealaks Saaremaa. Mis oli põhjuseks, et toonased saarlased võtsid ette nii pikki hülgepüügiretki? Kas oli selleks rahvastiku kasvust tingitud olukord, kus vahetus läheduses elutsenud hüljeste populatsioon oli hävinud või jäänud liiga väikeseks või peitus põhjus milleski muus, ei ole olemasoleva materjali põhjal võimalik kindlaks teha. Igal juhul osutavad Ruhnu leiud, et kiviaegsed hülgeküttimisretked ulatusid vägagi kaugete vahemaade taha.
Millal tulid Ruhnule elama rootslastest püsiasukad, ei ole teada.
~700-100 a. Dateerimisaeg ovaalsel tuluskivil (leitud 1924).
1310-1320 a. Dateerimisaeg algselt Ruhnu kirikule kuulunud kolmel puuskulptuuril: istuv madonna lapsega, istuv madonna ja istuv piiskop.
1341 – Kuramaa piiskop Johannese kiri 28. juunil, milles piiskop lubas Ruhnu rootslastel elada ja omada varandusi rootsi õiguse järgi.
1350 – Rootsis kirjapandud ” Gutasaagas” leidub huvitav teade, et kunagi(!) lahkunud ülerahvastatuse tõttu Ojamaalt (Gotlandilt) osa elanikest ja asunud Dagaithi saarele, mida on peetud Hiiumaaks (Dagö). Osa ränduritest võis ju ka Ruhnu asuda? Ajaliselt see sobiks. Ruhnu kümnisereeglid ja soome ning eesti adratüüpide sarnasus osutavad aga, et sisserändajad olid pärit Soome lahe põhjakaldalt.
1410-1420 a. Dateerimisaeg krutsifiksil, mis kunagi kuulus Ruhnu kirikule (praegu asub Stockholmi Ajaloomuuseumis).
1558 – Saar liideti Kuramaa Hertsogiriigiga.
1621 Рsuri esimene Ruhnu kiriku̵petaja, keda ajalugu tunneb. Tema nimi oli Hans Homodt. Samal aastal liideti saar Rootsi Kuningriigiga.
1623 – Ruhnu läks vabahärra, riiginõuniku ja riigiadmiral Carl Carlsson Gyllenhjelmi võimu alla, kes oli kuningas Karl IX poeg. Riigiadmiral oli juba kaks aastat varem Ruhnuga tutvunud. Ta jäi Ruhnu juurde tuulevarju ühe osaga Rootsi laevastikust, mis hiljem vallutas Lätis Riia linna. Torm ajas ülejäänud laevastiku, sealhulgas Gustav II Adolfi laeva Pärnusse.
1624 – Ruhnus on 18 talu ja 120 inimest. Jõukaim talu oli kupja Jakob Bartelssoni päralt: 7 vakamaad rukkikülvi, 3 vakamaad odrakülvi, 8 hobust, 1 sälg, 12 lüpsilehma, 2 härga, 4 mullikat, 6 vasikat, 15 lammast, 7 siga ja 3 hane.
1626 – 16. juunil lasi Gyllenhjelm Ruhnu välja rentida ühele saksa päritolu isandale – Isak Bohn´ile.
1627 – Vanim geograafiline kaart Ruhnust – Olof Holgerssoni visand.
1643 РKiriku̵petajaks oli Arvidus Petri.
1643-1644 Ehitati Ruhnu Püha Magdalena puukirik. Nime sai kirik pärimuse kohaselt esimese lapse järgi, kes selles ristiti. Portaali kohal on lugeda aastaarvud 1644-1851. Viimatimainitud aastal kirik remonditi. Puukiriku makett
Samal aastal anti Stockholmis välja raamat “Upplivade Aska” (“Tuhast tõusnud”), kus Ruhnut esmakordselt kirjanduses mainitakse.
1645 – Alaliseks kirikuõpetajaks Ruhnu saadeti rootslane Johannis Ubboberus. Sinnamaani käis Arlava (Erwahleni) pastor Kuramaalt paar korda aastas teenistust pidamas.
Sama aasta 21.juunil kinkis Carl Carlsson Gyllenjelm Ruhnu kirikule ühe Gustav II Adolfi fooliopiibli aastast 1618, omakäelise pühendusega.
1646 – Rootsi kuninga Gustav II Adolfi korraldusel ehitati Ruhnu Pärsi tuletorn.
1649 – 25. juuniil teatas Admiral Gyllenhjelm ruhnlastele, et edaspidi maksavad nad oma 150 riigitaalrilise rendi ise. Ruhnut rentinud saksa isand Isak Bohn sunniti lahkuma.
1650 РSuri rootslasest kiriku̵petaja Ambernus Mauraeus.
Sõrve ja Ruhnu tuletornide inspektor H. von Stegeling palus Ruhnut riigiadmiralilt enesele rendile, lubades maksta 250 riigitaalrit senise 150 riigitaalri asemel.
1653 РKiriku̵petajaks sai Andreas Benedicti Yngerus.
1655 – 19.juunil läkitasid Ruhnu mehed kirja kuningale Stockholmi sooviga maksta tema kaudu renti niisama palju kui von Stegeling. Kirjale kirjutati alla asja juurde kuuluvate peremärkidega. Ilmselt nende soov rahuldati, sest seejärel võisid ruhnlased vabamalt ja rahulikumalt elada. Samal aastal sõlmiti Stockholmis rendileping 250 riigitaalrile.
1676 ja 1677 РMerer̦̦vlid laastavad Ruhnut.
1682 – Alustati Ruhnu vanimat kirikuraamatut. Seetõttu, et esimene leht hävis, algas see alles 1683. aasta 7.novembril ning jätkus 1762. aasta 28. maini. Teist kirikuraamatut alustati 1776 ning lõpetati 1835. aastal.
1684 – Saarel oli raamatupidaja nimega Andreas Utter. Sel aastal leidnud kohalikud elanikud soost (praeguse tuletorni juurest) vana puulaeva jäänused, millel oli säilinud laeva nimi “RUNÖ”. Sellest saanudki saar oma nime.
1688 РLahkub teenistusest rootslasest kiriku̵petaja Oluf Fontini.
Samal aastal sai kirikuõpetajaks Peter Ottenius, kes töötas saarel 1694. aastani.
1689 – Ruhnus peeti kihelkonnakohus. Eesistujaks oli leitnant hr. Andreas Lindeberg. 5.novembril mõisteti Mathis Buller andma 1½ riigitaalrit kirikule Skallus Maria vastu tarvitatud vägivalla eest.
1692 – Ruhnus oli koolmeistriks mees nimega Lexilius.
1694 РKiriku̵petajaks sai rootslane Gunnar Follenius (ametis 1702. aastani).
1695 – Koostati esimene täielik inventeerimisprotokoll Ruhnu kiriku vara ja sularahavahendite kohta.
1697 – 27.jaanuaril pandi Evert Peterson Hohlinger köstriks. Samal päeval tehti kirikukonvendil järgmine otsus: “Köster peab kõigil pühapäevadel ja pühadel postilli (jutlustekogu) lugema, kui kirikuõpetaja on haige või ära sõitnud, samal viisil siis, kui kirikuõpetaja on surnud, ent nii, et ta 20- nädalase lugemise eest saab kirikuõpetajalt või tema naiselt tasuks ühe vaka rukist.
See aasta annab ka tõendeid selle kohta, et kirik sai randa kinni jooksnud laevadest teatava osa.
Ruhnus oli 34 talu 293 elanikuga.
1689 – Tormi ajal hukkus Liivi lahes üks Ruhnu paat viie inimesega.
Samal aastal oli Ruhnus ametis metsavaht – esimene Eestis teadaolev.
