EST     ENG     LAT

Ajalugu

…1689

~11.550 aastat tagasi tekkis Balti jääpaisjärvel ühendus ookeaniga, veetaseme alanedes kerkis Ruhnu merest.

e.m.a.- Antsülusjärve staadiumi lõpus oli Ruhnu saare pindala tänasest tunduvalt suurem, seda ida ja kirde poole ulatuvate alade arvelt.

~6000-4500 e.m.a.- Litoriinamere staadium, mil veetase tõusis ja saare pindala vähenes. 4500 aastaks e.m.a. tagasi moodustas Ruhnu paari kilomeetri suuruse hobuserauakujulise saare, mis piiras madalat merelahte. Sellest ajast alates on Ruhnu pindala suurenenud.

~5275-5070 e.m.a.- Vanimad kalibreeritud vanusemäärangud, mis on saadud koldeasemetelt saadud söeproovidelt (1999).
Tollal muutus mitmel pool Läänemere ümbruses inimeste elatusviis merelisemaks. Rannikul sai üheks tähtsamaks jahiloomaks hüljes. Mandrilt lähtunud hülgeküttimise retkedel avastati mitmeid saari. Neile rajati ajutisi jahilaagreid ja peagi kujunes suurematel saartel, praegustes Eesti vetes Saaremaal, välja ka püsiv, aastaringselt kohalelav asustus. Tõenäoliselt leiti ka Ruhnu saareke hülgeküttide poolt ning võeti jahilaagri asukohaks. Elatud on seal mererannal tasasematel ja tuulte eest kaitstud kohtades. Saar pakkus võimalust saada kohapeal küttepuid ja jätta osa varustust uue püügiretke tarbeks maha.
Praeguseks tuntakse Ruhnus kuut kiviaegset asulakohta. Loomulikult on see arv vaid tinglik markeering inimtegevuse jälgedega kultuurkihi levialal praegusel maastikul. Reaalselt tähendab see sadu, kui mitte tuhandeid väikesi hooajaliste jahilaagrite ja peatuspaikade jäänuseid. Saarel elas tõenäoliselt vaid väike grupp inimesi, kuid elukohta muudeti aeg-ajalt, põhjusteks küttepuude lõppemine lähiümbruses, merepiiri kaugenemine jms.

loe edasi..

1702…1798

1702…1798

1702 – Kirikuõpetajaks sai rootslane Jonas Drothenius (ametis 1726. aastani).
Saare raamatupidaja oli siis Matts Ellerbusk.
1704 – Kaks talu põles õnnetusjuhtumi tagajärjel maha.

1707 – Üks mees Wirmo (Mynämäe) kihelkonnast Soomest tuli Ruhnu, abiellus ühe talupojalesega ja asus saarele elama.
1708 – 5.juulil võitsid venelased saarel olevat Rootsi garnisoni. Rootsi komandant, leitnant ja kaks sõdurit langesid ja ülejäänud said haavata.

1710 – 31.mail tegi piiskop Gabriel Skragge Pärnust kiriku inventeerimise, tõend selle kohta, et Ruhnu ei kuulunud veel Saaremaa stifti.
Samal aastal puhkes saarel laastav katk, mis septembri algusest 1.detsembrini surmas 213 inimest ja jättis vaid 80 ellu.
1712 – Ruhnlased said Vene Tsaarlikult Majesteedilt kaitse- ja vabaduskirja.
1713 – Anti ustavus- ja truudusvanne Vene tsaarile Peeter Esimesele.
Ruhnu saar kinnitati Saare Maakonna haldusesse iseseisva kihelkonnana.

1714 – Koguduses peeti juurdlus oletatava nõidumise asjus.
1722 – Avastati, et tolleaegne maksukoguja Ellerbusk oli talitanud kroonu ja koguduse vastu petturlikult.
1723 – Tülid kirikuõpetaja ja koguduse vahel kirikuõpetaja andamite asjus.

loe edasi..

1800…1919

1800 – Ruhnu tuli Saaremaalt esimene mölder.

1804 – Ruhnu küla keskele ehitati kahekambriline vangimaja. Vallavanem võis sinna iga inimese 24-ks tunniks kinni panna.

1807 – Kirikuõpetajaks sai soomlane Gustav Magnus Elephant (ametis 1819. aastani).

1810 – Tugeva tuule tõttu tõusis vesi nii kõrgele, et saar oli jaotatud kahte ossa. Tormi tagajärjel hävis suur osa metsast.

1820 – Kirikuõpetajaks sai soomlane Gustaf Forssell (ametis 1836. aastani).

1826 – Herold Carl Friedrich Bienenstamm nimetab oma Baltimaade kubermangude geograafilises ülevaates Kuramaalt sisserännanud huntide hävitamist Ruhnul.

1836 – 21.mail seati sisse reeglid laevade randajooksmisest nende kohta, kes tabati sellelt, et nad olid varastanud või maha vaikinud selle, et nad olid randa jooksnud laeva kaupu kellegi juures näinud, ostnud ja müünud või olnud ostmise juures ja sellest vaikinud. Kõike seda käsitati kui vargust ning süüdlane mõisteti Kuressaare korrakohtu poolt kõige rängemat karistust kandma, ta pidi oma eluga maksma.

Suur torm hävitas osa metsast.

loe edasi..

Ruhnu ühendamine. Kaido Jaanson

Tänapäev nr 35, august 1991

Kõik kordub. Ikka on Ruhnut vaja ühendada. Kord Eesti, kord Läti, kord Saare-, kord Pärnumaaga. Nii 1919 kui 1991. Tänapäev sünnib minevikust. Ka kordub temas.
Praeguse aja asjade käiku pole ma suutnud suurt jälgida, möödanikust arvan end rohkem teadvat.
Ruhnust on kirjutatud enam, kui nii mõnestki muust Eestimaa tükist. Kirjeldamist on leidnud ka Ruhnu omaaegne “ühendamine” Eesti Vabariigiga. Kuid pahatihti on need kirjeldamised tuginenud kas autori enese või, mis sagedasem, teiste mälule. Mälu pole aga toimunu taastamisel fantaasiast eriti palju parem abimees.

Alljärgnev ülevaade põhineb ERAs säilitatavatel omaaegsetel dokumentidel. Mõningal määral on neid täiendatud ka tolleaegse ajakirjandusega. Ütlen kohe, et see pole kõikehõlmav ülevaade toimunust. Vaatluse alla ei tule süzheeliin Eesti ja Läti kemplemisest. Ruhnu ühendamisel Eestiga etendasid olulist rolli ka ruhnlased ise ja natuke Rootsigi. Põhirõhk langebki sellele. Ent need faktid ja probleemid on seni ka kõige vähem valgustamist leidnud.

loe edasi..

1920…1944

1920 – Kirikuõpetajaks sai rootslane Ernst Vilhelm Gordon (ametis 1922. aastani).
Valga piirikomisjoni koosolekul taotlesid lätlased Ruhnu saart Läti omandiks.
Ruhnu poisikeste leitud meremiini plahvatuse tagajärjel on 3 inimest surma saanud, 7 vigastatud ja 3 tuuleveskit purustatud.

1921 – 22.märtsil jõudsid viis päeva Liivi lahes hülgejahil olnud 10 Ruhnu meest näljastena Kihnu tuletorni juurde.

16.juuli Rootsi ajaleht “Dagens Tidning” kirjutab, et Rootsi vabaõhumuuseum ei soovi osta Ruhnu puukirikut, sest üleviimise kulud läheksid üle 150.000 Rootsi krooni maksma.

24.augusti “Päeva uudised” teatab, et Ruhnu puukirik tuuakse osade kaupa Tallinnasse, kus ta saab Eesti muuseumi omaks. Vastutasuks muretseb muuseum Ruhnu uuele kirikule oreli.

14.septemberil soovisid 274 Ruhnu elaniku jääda Eesti territoriaalsesse alluvusse.

13.detsembril külastas Eesti riigipea esimest korda Ruhnu saart.

loe edasi..

1945…

 

1945 – Õpetaja Huik kutsus talvel õpilased kokku ja hakkas õpetust teostama eesti keeles. Samal aastal muudeti kool 7-klassiliseks.

1946 – Sel aastal muudeti kool 7-klassiliseks.

1947 – Saarel avati taas pood.

1948 – Saarema kultuuriharidusosakond on jätnud Ruhnu omapäi: ajalehti saabub 3 – 4 korda aastas, eestlastest elanikele saadetakse ainult venekeelseid raamatuid.

1949 – Elanike arv on 113.
28.aprillil moodustati kolhoos nimega “Ruhnu”.

Ühiskondlustati 38 tööhobust, 10 noorhobust, 28 lüpsilehma, 21 lehmmullikat, 7 pullmullikat ja 16 lammast.

loe edasi..

Ruhnu kohta ilmunud kirjandus

Jüri Kask, Aave Lepland, Rein Perens. Ruhnu saare geoloogiline minevik ja tänapäev. Tallinn-Kuressaare, 1994.

Ernst Klein. Runö. 1924.

Ruhnu saare loodus. Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 73. köide. Tallinn, 1993.
Artiklid:

Tõnu Talvi. Ruhnu looduse uurimise ajalugu.

Tiina Randlane. Ruhnu saare samblikud.

Mare Leis. Pilk Ruhnu samblamaailma.

loe edasi..

Vana känd

Sipelgas
Ilmselt läheb kedagi hammustama... :)

Vaata siin ilmunud piltide galeriid: veebilehel ilmunud pildid.