« Tagasi

Ruhnu laevast ja kaubaveost

Runö on taas korras ja teenindab liini. Viimane rike mis toimus reedel 7. juulil tulenes hüdraulika süsteemi ühe peamagistraali ühenduse tihendi purununemisest,  mille remont võttis aega ca
1,5 tundi, peale mida laev pääses koheselt liinile. Ilma korrektselt toimiva hüdraulikasüsteemita laeva käitamine Ringsu sadamas ei ole ohutu, kuna puudub võimalus vööripõtkurite rakendamiseks, samuti ei tööta ankrusüsteem.
Runö ja liiniveo põhilised probleemid on järgnevad:

1. Laeva peamasinate väljalaskesüsteemi disain on ebaõnnestunud ja ei taga laeva ohutut käitamist. Nii 2016. kui 2017 toimusid sarnased intsidendid, kui pääses laeva väljalaskesüsteemi merevesi. Esimesel korral põhjustas vesi aurustumise, mille tagajärjel rakendus laeva tuleohutussüsteem, viimasel korral tõusis ilmselt kollektorisse sattunud merevee tõttu karteri rõhk (Volvo Penta hooldusinseneri arvamuse kohaselt). Mõlemal korral peamasin seisati,  peale mida olid nii väljalaske torustik, kui silindrid ja karter täitunud mereveega. 2017. aasta alguses läbiviidud parendus täiendavate klappide näol probleemi ei lahendanud.
Alati on risk, et kui vajadusel tuleb mereoludes üks peamasinatest seisata lainekõrguse korral ca 0,5-1,0 m,  on masina taaskäivitamisel ülisuur risk hüdrolöögile, kuna merevesi võib olla tunginud peamasinasse. Hüdrolöök toob üldjuhul kaasa peamasina ulatusliku kahjustuse mille remondi aeg on
4-5 nädalat. Ainult defekteerimine, mis vastavalt Volvo Penta protseduuridele toimub laevalt demonteerituna, võtab aega minmaalselt 2 nädalat. (viimase väljalaskesüsteemi disainiveast tulenevad mootori remondikulud on operaatorile maksma läinud ca 5000 €. See ei ole operaatori vastutus ega mõistlik äririsk, millega oleks pidanud arvestama) .

Tänaseks hetkeks on laeva ehitaaja Baltic Workboat Veeteedeameti esindaja tungival nõudmisel parema peamasina jahutussüsteemi klappi kohandanud, kuid tegelikkuses puudub operaatoril igasugune kindlus lähtudes viimastest juhtumitest et selline lahendus toimib. Laeva väljalaskesüsteemi sulgurklapid olid ehituslikult pidevalt 45 kraadi avatud asendis ja nende täielik sulgumine masina seiskumise korral oli välistatud. Vasaku peamasina klapi kohandamise esialgne remondiaeg on 11.07. Roomassaares.

2. Laeva peamasinate jahutussüsteemi disain ei taga normaalset liini teenindamist Ringsu sadama oludes. Ringsu sadama akvatoorium on pidevalt täiedetud rohke hõljumiga, mis ummistab filtrid. Probleem on selles, et sõltuvalt Ruhnu veetava kauba iseloomust on pidevalt vajadus kraanaga
töötamiseks. Kuna hüdrosüsteemi käitatakse üksnes peamasinate abil, ummistuvad pidevalt peamasinate filtrid masinate töötamisel sadamaakvatooriumis. Laevale on tehtud parendus, mis aitab oluliselt kiiremini filtreid puhastada. Tänastes oludes tuleb peale väljumiseelseid laadimistöid Ringsu sadama poolel alati peamasinate filtrid puhastada.  Samas väljasõidul on sadamasuudmes suured hõljumikogused, mis filtrid taas ummistavad. Seetõttu on aeg-ajalt sõltuvalt hetkel sadamasuudmes oleva hõljumi kogusest vajadus merel peamasina  filtrite puhatuseks. Peamasina seiskamine on aga seotud suure riskiga, kuna käigus olles on tulenevalt väljalaskesüsteemi disainist seisva masina veega täitumise oht. Kui jahutussüsteemi parendused on ebamõistlikult kulukad, tuleks kindlasti täiendada laeva hüdraulikasüsteemi kaldavoolult käitamise võimalusega.

3. Suurimaks liini teenindamisega seonduvaks probleemiks on kaubavedu. Sel aastal on intensiivistunud ehitustegevus saarel,  mistõttu on suur nõudlus kaupade transpordiks. Hankelepingus ja laeva tehnilistes andmetes on maksimaalseks tekile võetavaks kaubakoguseks 5 T. Paraku näitab
praktika, et vähimagi tuule ja lainetuse korral 5T tekilaadungiga ei ole laevaga võimalik opereerida normaalse kiiruse (20 sõlme) ja kütusekuluga. Eriti on seis kriitiline suvisel tipphooajal,  mil reisijate hulk on laeval maksimumi lähedane ja reisijatel on kaasas ka hulgaliselt käsipagasit.
Tulenevalt maksimaalselt lubatavast kaubakogusest 5T ja suurest reisijate
arvust saavutatakse laeva kiirus ca 14-15 sõlme koormates masinaid ligi 100%-lt. See ei ole laeva jõuseadmete säilivuse huvides. Vedaja teeb tungiva ettepaneku seada turismi tipphooajal (juuli-august)
prioriteediks reisijate normaalne teenindus ja liini sõiduaeg ning üksnes toiduainete ja esmatarbekaupade vedu. Seega tuleks ka Ruhnu elanikel kaaluda võimalust lõpetada ehitusmaterjali vedu suvisel turismi tippajal Pärnu ja Munalaiu suunal. Laeva püstuvus arvutuste järgselt on reisija kaaluks arvestatud 75 kilo, millele lisandub käsipagas. Arvestades asjaoluga,  et reisijad suunduvad saarele puhkama, võttes kaasa väga suure koguse käsipagasit, on lisaks ka veel ehitusmaterjalide ladustamisel korral laev nii maksimaalselt koormatud, et mõistlikku kiirust ja liini sõiduaega ei ole võimalik vastutuule ja väiksemagi lainetuse korral saavutada. Reiside aeg on soodsa ilmaga pidevalt 30 min ja tugevama tuule korral kuni 1 tund "tänu" kaubaveole pikem. Lisaks on oluline veel asjaolu, et igasuguse kauba laadimine võtab palju aega. Näiteks reedeti Pärnus, kus saabumise ja väljumise vahe on ainult 60 minutit,  tuleb selle ajaga laev punkerdada, laadida peale toiduained jm kaubad ning korraldada pärast seda 60 inimese pardaleminek.(punkerdamise ja kauba laadimise ajal reisijaid laevale lubada ei saa.)

4. Laeva korpuse disain ja juhtimisomadused Ringsu sadamas. Tuule kiiruse 10+m/s ja teatud tuule suundade juhul peab laeva juht opereerima laevaga kogu aeg riski piiril. Sadama navigatsioonilistest
tingimustest tulenevalt tekib erinevate tuultega sadama suudmes lainetus, mis sunnib säilitama  laeva kiirust vähemalt 8 sõlme. Alla selle kiiruse ei ole laev lihtsalt juhitav. Sellise kiiruse juures toimub aga laeva ahtri läbivajumine juba käigu tõttu, mis eeldab sadama garanteeritud sügavuseks 3 m. Lisaks suure lainetuse korral võib läbivajumine toimuda lainetuse mõjul veelgi suuremas määrs. Kuna laeva sõukruvid on ehituslikult ca 34 cm allpool laeva kiilujoont, on sellise laevatüübiga Ringsu sadama teenindamine ebamõistlikult kõrge riskiga. Kuna riski peab võtma operaator, oleme sunnitud nii ilmastikuolude kui veetaseme tõttu oluliselt suuremal määral reise tühistama vastavalt kiirlaeva opereerimise juhendile.
NB! Kihnu Veeteed esitas  Veeteede Ametile 9. mail 2017 taotluse ekspertarvamuse saamiseks millist minimaalset vaba sügavusvaru Runöga opereerimisel kasutada Ringsu sadama tingimustes, kuid seni sellele vastust pole saadetud.