Ehitusseadustiku muudatused alates 01.07.2015

1.juulist hakkas kehtima uus ehitusseadustik, mis kohustab kõik ehitised kandma ehitisregistrisse. Ajakirjandus on kahjuks ajanud inimesed ärevaks, levitades infot nagu nüüd tuleb kõigi hoonete eest mida ei ole ehitisregistris, maksta trahvi 500 eurot. See ei ole päris nii. Ka seni oli kohustus oma ehitustegevus vallas registreerida, taotleda ehitusload. Nii on see olnud aastast 1995. Nüüd karmistab riik uue seadusega nõudeid, aga seda eelkõige ebaseaduslike ehk õigusliku aluseta püstitatud ehitiste osas. Kõik ehitised, mis on ehitatud enne 01.01.2003 aastat, saab kanda registrisse tasuta teatud jooniste ja kirjelduste alusel ning aega on selleks aastani 2020. Täpsustage, millised hooned ei ole registrisse kantud. Vallavalitsus täpsustab seniks detailid, millega peab arvestama väikeehitiste (kuurid, keldrid, saunad jne) registrisse kandmisel. Elukondlike hoonete puhul (elamud, suvilad), kehtestab vallavalitsus korra, mille alusel saab need ilma riigilõivuta registrisse kanda. Küll tuleb aga pärast 2003. aasta 1.jaanuari ebaseaduslikult püstitatud ehitisi seadustama hakata uutel alustel ning sellega kaasneb ka päris suur riigilõiv. Kõigi seni kehtinud seadustest tulenevalt oleksid ehitise tellijad pidanud enne ehituse alustamist taotlema vallast ehitusload või väikeehitiste puhul kirjalikud nõusolekud.
Kes neid nõudeid seni ei täitnud, siis nendele rakendub uuest seadusest tulenev ehitiste registrisse kandmisega 500 eurone riigilõivu nõue. Kui  seda ei ole õigel ajal tehtud, on tegemist seaduse tähenduses seaduserikkumisega. Seni tuli ebaseaduslikult püstitaud ehitiste puhul sarnaselt uue ehitise alustamisega, tagantjärele alustada ikka projekteerimistingimuste taotlusega (ehitusloa kohustuse korral), edasi ehitusprojekti tellimisega pädevalt projekteerimisfirmalt ja seejärel taotleda ehitusluba. Uue seaduse järgi lihtsustub seniste õigusliku aluseta ehitiste seadustamine. Peale 01.juulit 2015 tuleb tellida ehitise mõõdistusprojekt (ehitise üle mõõtmine) varasema ehitusprojekti asemel, esitada ehitisteatis kõigi nõutud andmetega ja nüüd tuleb tasuda riigilõiv 500 eurot. Siin võib tellija isegi rahaliselt võita, kuna üldjuhul mõõdistusprojekti koostamine on odavam kui ehitusprojekti tellimine, kusjuures ei pea enam tasuma eraldi ehitusloa ja kasutusloa riigilõivu. Siiski tuleb veel hinnata ehitise vastavust ohutusnõuetele sarnaselt praegusele ehitiste ülevaatusele komisjoni poolt. Uue ehitusseadustiku kohaselt muutuvad oluliselt riigilõivu summad ehitustegevuses, aga need siiski juba nüüd alustavatele ehituse tellijatele.

Vallavalitsuse eesmärk on saada selgus ja ülevaade olemasolevatest ehitistest, mitte inimeste trahvimine. Tuletame inimestele meelde, et ehitisregistri peamine eesmärk on kajastada võimalikult täpselt kõiki ehitisi ning nendega seotud dokumente ja asjaolusid, mitte inimeste trahvimine. Ka pärast 1. juulit on seaduskuulekatel kodanikel võimalik teha oma toiminguid täiendavate kuludeta.

Olemasolevate hoonete ehitisregistrisse kandmise lõpptähtajaks on määratud 2020. aasta. Alla 20 m² ehitusaluse pinnaga ehitiste kohta ei ole üldjuhul vaja kellelegi midagi esitada – need on näiteks kuurid, saunad, keldrid, kasvuhooned jne. Ehitisregistrisse tuleb kanda kõik kasutuses olevad hooned, mille ehitusalune pind on üle 20 m².

Ehitisregistri andmetega saab igaüks ise tutvuda aadressil www.ehr.ee, sisestades hoonete aadressi.

Kui kinnistul on registrisse kandmata hooneid või on hoone tehnilised andmed muutunud, siis ei pea nende sissekandmiseks vallavalitsusse ise kohale tulema. Ehitisregistrisse kandmata ehitise sissekandmiseks tuleb saata e-meil aadressil ruhnu@ruhnu.ee  kuhu peab kirja panema hoone asukoha täpse aadressi; ehitusaasta; lihtsa skeemi, et me saaks aru, millest jutt käib, ja lisama fotod.