Hooldereform
1. juulist 2023 jõustunud hooldereform tähendab, et riik hakkas osalema hooldekodu kohatasu maksmisel. Inimeste osalus hooldekodukoha eest tasumisel vähenes. Riik katab hoolduskulude osa, milleks on hooldekodu hoolduspersonali kulud. Inimese omaosaluseks jääb ülejäänu - majutus ja toitlustus hooldekodus ja muud isiklike vajadustega seotud kulud.
Alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaksumus teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Seda võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatumaks ja vajalikumaks reformiks sotsiaalvaldkonnas. Reformiga annab riik omavalitsustele lisaks nende tänasele rahalisele panusele täiendavad rahalised vahendid pikaajalise hoolduse korraldamiseks.
Hooldereform ei tähenda üksnes hooldekodukoha eest tasumist. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada nii hooldekodu teenuse kui koduse hoolduse korraldamiseks. Hoolekandes kehtiva põhimõtte kohaselt tuleb eelistada esmajärjekorras sellist abi, mis toetab inimese hakkama saamist oma kodus. Asutuspõhise hoolduse korraldamine on vajalik alles siis, kui kõrvalabi toel kodus elamine ei ole võimalik.
Hooldereformi küsimused ja vastused