1945 – Õpetaja Huik kutsus talvel õpilased kokku ja hakkas õpetust teostama eesti keeles. Samal aastal muudeti kool 7-klassiliseks.
1946 – Sel aastal muudeti kool 7-klassiliseks.
1947 – Saarel avati taas pood.
1948 – Saarema kultuuriharidusosakond on jätnud Ruhnu omapäi: ajalehti saabub 3 – 4 korda aastas, eestlastest elanikele saadetakse ainult venekeelseid raamatuid.
1949 – Elanike arv on 113.
28.aprillil moodustati kolhoos nimega "Ruhnu".
Ühiskondlustati 38 tööhobust, 10 noorhobust, 28 lüpsilehma, 21 lehmmullikat, 7 pullmullikat ja 16 lammast.
1950 – 26.septembrist arvati Ruhnu Pärnu rajooni koosseisu, moodustati Ruhnu külanõukogu.
Kolhoosi alguseks oli põllutöömasinaid kokku 16 nimetust, sh. randaal, heinaniidumasin, viljapeksumasin, kartulivõtja, võimasin jne. Hiljem lisandusid veel lint- ja ratastraktorid, hekslimasin, teraviljakombain, buldooser-ekskavaator, looreha, heinatõstuk, veoautod (10 tk.) ja kraanad.
1951 – Kolhoosi nimeks sai "Kommunismi Majak", koosseisus 62 inimest.
1954 – Saarele jõudis kino.
Riikliku kalapüügiplaani eduka täitmise eest määrati kolhoosile vabariiklik rändpunalipp ja rahaline preemia 7000 rubla suuruses summas.
Sadama ja küla vahele ehitati mikrofoniliin, mida sai ühendada kohaliku raadiosõlmega. Nii sai kutsuda abitööjõudu.
1956 – Avati Ruhnu sidejaoskond.
1957 – Ruhnu külanõukogu läks üle Pärnu linna TSN Täitevkomitee alluvusse.
1958 – Valmis elektrijaam. 1.oktoobril elektrifitseeriti Ruhnu küla. Rajati ulatuslik kuivendusvõrk. Maaparanduseks eraldas riik 250.000 rubla ja kolhoos omaltpoolt 125.000 rubla. Majakasoo kuivendati ning seal hakati kasvatama kaera.
1959 – Juulis valmis uus rahvamaja.
1960 – Toimus puukiriku osaline restaureerimine (puukirikusse taheti paigutada saare koduloomuuseum). Uuest kivikirikust oleks saanud kolhoosi võimla.
Ruhnu külanõukogus on registreeritud 31 mootorratast, seega igal seitsmendal inimesel.
Külanõukogu esimeheks sai Lilian Üllas ja kolhoosi "Kommunismi Majak" esimeheks Hans Purre.
Leida Rand kasvatas esimesena saarel korraliku maisisaagi: ~40 tonni.
Ruhnu raamatukogus 7000 on köidet, alalisi lugejaid 130.
Ruhnu koolis õpib 21 õpilast.
1961 – Elanike arv on 175.
Suur tormikahjustus 15.aprillil: Ruhnu sadamas ehituses oleval muulil (pikkus 350 meetrit ) on torm 175 meetri pikkuses muuli ääres olevad kivid segi paisanud ja osaliselt minema uhtunud ja 250 meetrit muuli pealmist katet minema viinud.
1961 – Kalurid püüdsid 1000 ts kala.
1962 – Elanike arv on 183.
Ruhnu kool muudeti 8-klassiliseks.
Kalapüügi laiendamiseks hakati muretsema laevu.
1963 – Ruhnu külanõukogu läks Pärnu Linna TSN Täitevkomitee alt Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee alla.
Kohalik surnuaiavaht parandas vana puukiriku katuse.
1964 – Elanike arv on 181.
Kolhoosi juhatuse nõudmisel kehtestati Ruhnus nn. "poolkuiv " seadus.
1965 – Elanike arv on 181.
Samal aastal toimusid I Kihnu-Ruhnu mängud.
Arheoloogiline mündileid (183 münti aastatest 1601-1602).
Selle aasta suvest oli võimalik saarele pääseda lennukiga.
Samal aastal valmis 10-minutiline film Ruhnust (rež. Andres Sööt).
1966 – Elanike arv on 192.
Ruhnus elab esimene teadaolev naishülgekütt – Asta Ükskask.
1967 – Elanike arv on 222.
Kalurid püüdsid 7800 ts kala. Kalur teenis keskmiselt 1733 rubla.
1968 – Kolhoosi kalurid püüdsid 12 760 ts. kala.
Kolhoosi rahalised tulud kasvasid 430.000 rublani. Kogu aasta lõpetati 13.000-rublase puhastuluga. Soetati juurde 2 uut laeva.
1969 – Elanike arv on 196.
2.november – tuule tugevus on 45m/sek. Tuul murdis maha ca 30.000 tm metsa ehk 65% kogu metsast. Lisaks lõhkus torm ehitisi, viis paljude majade katused, uputas laevu ja paate, hävitas kalapüüniseid ja sadama kaitsemuulid. Sadama kiireks remontimiseks eraldas valitsus 200.000 rubla.
Ruhnu kalurikolhoosi hakati likvideerima ja see liideti "Audruranna" kolhoosiga mandril. Ruhnult viidi minema kõik laevad, töökojad ja laod. Inimesed, kes olid elatusvahenditest ilma jäänud, läksid ära mandrile.
Samal aastal oli soetatud püügivahendite arv: 6 traallaeva, 9 väiketraali, 12 kakuaampaati, 10 sõudepaati ja püünised.
Saarele puuriti Eesti sügavaim puurauk – 787,4 meetrit. Puuraugu rajajate optimistlikud lootused gaasi ja naftat saada ei täitunud. Kahest väga veerikkast kihist saadud mineraalvesi on Eestis suurima soolade sisaldusega ning väga broomirikas.
1970 – 1.oktoobril lõpetati kolhoosi "Kommunismi Majak" tegevus. Saarele asustati metskitsed.
1971 – Ruhnust sai Pärnu rajooni "Audruranna" kalurikolhoosi osakond.
Toimusid viimased Kihnu- Ruhnu mängud.
1972 – Küla heakorrastamise sildi all tõmmati maha kõik lagunenud hooned. Ruhnu küla kui arhitektuuriline tervik lakkas olemast.
1973 – Saar liideti kolhoosiga "Pärnu Kalur".
19.septembril sõlmis Sutt Mihkel Johannese p, Ruhnu k/n esimees, Pärnu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Kultuuriosakonnaga tähtajatu lepingu Ruhnu puukiriku ja kirikuaia tasuta kasutamiseks (rentimiseks).
1977 – Ruhnu saart külastas maailma kõige suurem purjelaev "Kruzenstern". Süvis 6,8 m, pikkus 114,5 m, laius 14,05 m, purjede kogupindala 3700 ruutmeetrit. 202 kursanti käisid tundmatu sõduri haual ja andsid saarerahvale kontserdi.
1978 – 1.septembril suleti Ruhnu 8-klassiline kool.
1979 – 1.jaanuaril moodustati Eesti Metsainstituudi metsakatsebaas Ruhnul.
1.septembril taasavati Ruhnu algkool.
1981 – Saarel on metskitsi üle saja isendi.
1986 – Ruhnu kool kujunes 9-klassiliseks kooliks.
1987 – 12.detsemberil läks Ruhnu saar Pärnu rajooni alt Kingissepa rajooni alla.
16.detsemberil ilmus ENSV Ministrite Nõukogu määrus, kus peetakse vajalikuks Ruhnu saarel rannakalapüügi, puhkemajanduse ning metsanduse edasiarendamist.
11990 – 3.märtsil taaspühitseti Ruhnu uus kirik, väljarännanud rootslased kinkisid kirikule armulauanõud. Ruhnu uue kiriku pühitses peapiiskop Kuno Pajula, teenisid Saaremaa praost Elmar Reinsoo, abipraost Joel Luhamets ning õpetajad Mart Salumäe, Jaan Tamsalu ja Jaanus Jalakas. Ruhnu kogudus taastati Kuressaare koguduse filiaalina.
1991 – Suvel päästeti Korsi talu varemetest prahi ja talade alt sinna jäänud Kihnu – Ruhnu mängude-aegse muuseumi esemed.
Sügisel telefoniseeriti Ruhnu küla, loodi raadiotelefonside mandri ja Saaremaaga.
1992 – Ruhnurootslased kinkisid kirikule uue kirikukella. Ruhnu muuseumi juhatajaks sai Marika Reintam, muuseum tehti Saaremaa Muuseumi filiaaliks.
1993 – Elanike arv on 59, lisaks Nõukogude armee sideväeosa – ligikaudu 10 ohvitseri koos peredega ja 40 sõdurit.
Sama aasta suvel toimusid Ruhnul suured pidustused, millega tähistati Ruhnu dokumentides esmamainimise 650 aastapäeva. Ruhnu uus kirik sai endale meister Kriisa valmistatud oreli, esimese oma ajaloos.
Ruhnu 9-kl kool nimetati ümber Ruhnu Põhikooliks. Koolis õppis 6 õpilast.
1994 – 23.detsembril lahkus Ruhnu saarelt viimane Vene sõjaväelane – komandör Leontjev koos abikaasa ja tütrega.
1998 – 29.mail külastasid saart kolm ministrit : regionaalminister Peep Aru, teede- ja sideminister Raivo Vare ja siseminister Olari Taal.
2.juunil avati Ruhnu muuseumis esimene püsiekspositsioon, mis annab ülevaate saare loodusest ja ajaloost. Muuseumi juhataja on Märt Kapsta.
25.augustil külastas president Lennart Meri Ruhnu saart.
2.detsembril andsid paarkümmend Ruhnu elanikku külakoosolekul allkirja selle poolt, et Ruhnu saar jääks ka edaspidi omaette omavalitsusüksuseks.
1999 – 22.juulist – 2.augustini toimusid Ruhnus arheoloogilised väljakaevamised. Juhendajaks oli Tartu Ülikooli arheoloogia õppejõud Aivar Kriiska. Leiud viitavad sellele, et Ruhnus on inimene käinud 6000-5000 aastat enne Kristust ehk Eesti ajaloo kõige varajasemas perioodis – mesoliitikumis.
23.augustil tagandatakse Ruhnu vallavanem Vello Kümmel ametist, saatuslikuks said vastuolud Ruhnu sadama rajamise ümber.
19.novemberil käis Ruhnu sadamat vaatamas neli ministrit : justiitsminister Märt Rask, regionaalminister Toivo Asmer, teede- ja sideminister Toivo Jürgenson ja siseminister Tarmo Loodus.
Aastavahetusel taaspühitseti Ruhnu Püha Magdaleena puukirik.
2000 – 16.veebruaril tagastas Eesti riik Ruhnu koolimaja luteri kirikule.
17.augustil maabus Ruhnu saare Staknäsi neemele lätlaste valmistatud täispuhutud kondoomidest parv, mis ehitati aidsivastase kampaania käigus. Parvel oli viis lätlast.
2001 – Augustis käivitus laevaliin Roja – Ruhnu – Roja. Kaks aastat tagasi alustas läti turistide toomist saarele jaht Engure sadamast. Ruhnu kahes kaupluses on võimalik maksta lattides.
2.septembril toimus rahvamajas külakoosolek, kus oli arutluse all võimalik taasühinemine Pärnu maakonnaga. Üksmeelele ei jõutud.
25.oktoobril suri 90aastane Elisabet Norman, viimane neist ruhnlastest, kes 1944. aastal Ruhnu saarelt ei lahkunud.
30.oktoobril jäid Liivi lahel kadunuks neli Ruhnu meest. Paadi jäänused leiti kaks nädalat hiljem lahe idakaldalt.
2002 – juunis leitud merikotka pesa pesapuu on teadaolevalt jämedamaid Eestis. Pesa on paar aastat vana, 2002.aastal on kotkapaaril 2 poega, kellest üks rõngastati.
Juuliks sai valmis Ruhnu digitaalne põhikaart. Kaardi tegi Ruhnu Vallavalitsuse tellimusel AS Regio, peale kontrolli ja täienduste ja paranduste tegemist võttis Maa-amet kaardi kasutusele riikliku kaardina.
19.juulil külastas Ruhnut teede-ja sideminister peaministri ülesannetes Liina Tõnisson. Kaaskonna moodustasid ajakirjanikud Eesti suurematest väljaannetest.
Augustis teatab Statistikaamet, et selle aasta 1.jaanuari seisuga oli Eesti valdadest kõige suurem laste osakaal Ruhnu vallas, kus kuni 14-aastaseid lapsi on 27,3% kõigist elanikest. Vanureid on Ruhnu vallas vaid 6,1%, mis teeb Ruhnust Eesti väikseima vanurite arvuga valla. Ruhnus elab 58 inimest, neist 11 käib koolis.
28.septembril toimetati Ruhnu saarele kohaliku metskitse populatsiooni vere parandamiseks Nigula LK turvakodust pärit 3 metskitse (2 kitse ja 1 sokk). Esimesed 3 metskitse toimetati Ruhnu 1970.aastal.
Novembris algatas Ruhnu Vallavalitsus Eesti Energia taotlusel Ruhnu tuulepargi detailplaneeringu. Ruhnu tuulepark oleks Eestis esimene projekt, kus tuulikud varustavad suletud energiasüsteemi.
Piirivalve kordoni keldrist leiti kõre e juttselg-kärnkonn. Veel 10 aastat tagasi Ruhnus massiliselt elanud kõre on sisuliselt välja surnud, peale kõnealuse leiu kuuldi teda 2002.aastal ainult 2-3 kohas.
17.detsembril kehtestas Ruhnu Vallavolikogu Ruhnu üldplaneeringu. Üldplaneeringuga kehtestati väljaspool küla ja külalaienduse maa-ala ning sadama lähiümbrust suvila- ja elamuehituse keeld.
2003 – Veebruar – Ruhnu vald müüs internetioksjonil maha poole hektari suuruse maatüki. Maatüki alghind oli 70 000 krooni, lõplikuks hinnaks kujunes 146 000 krooni.
Aprill – Saare Maavalitsus ja FIE Lauri Kivirai sõlmisid Ruhnu ja Saaremaa vahelise suvise laevaühenduse osas kokkuleppe. 12 reisi korraldamine läheb maksma umbes 285 000.- krooni.
Juuni – Ruhnu lennuvälja inspekteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. Atoneni sõnul vajab Ruhnu lennujaama kaasajastamine riigilt kindlasti rohkem väljaminekuid. Plaanis on senist 600 m pikkust rada pikendada 200 m võrra.
Ruhnu sadama läänemuuli korrastamine ja akvatooriumi süvendamine läks riigile maksma 2,5 miljonit krooni.
10. juulil külastas euroteavituskampaania käigus saart Eesti Vabariigi president hr Arnold Rüütel.
Moskvast tulnud turistid ei pidanud kohalike elanike keelitussõnu millekski ja lõhkusid mootorsõidukiga ATV kihutades saare õrna maakamarat. Pärast seda juhtumit võttis Ruhnu Vallavolikogu vastu otsuse, mis keelustab turistidel mootorsõidukite saarele toomise.
Suve jooksul saabus Ruhnu meritsi ~3300 turisti. Atesteeritud turismitalusid – majutusteenuse pakkujaid – on viis.
12. septembril maabus Ringsu sadamas vanade ruhnurootslaste jaala eeskujul ehitatud alusega "Vikan". (Jaala on kahemastiline, umbes kümne meetri pikkune sihvaka joone ja laia ahtriga laev, millega võeti vanasti ette üsna pikki merereise.)
Oktoober – taaselustati puutõrva tootmise traditsioon. Praktika näitas, et ühest vaaditäiest toormaterjalist saab 2,5 liitrit puhast puutõrva.
2004 – 14-21 juuni toimus Ruhnu saarel rahvusvaheline skulptuuride tegemise üritus, mis toimus tänu koostööprojektile Ruhnu ja kahe Läti omavalitsuse vahel.
1.juuli – Seoses Eesti jõudmisega "arenenud mereriikide tasemele – navigatsioonitulede automatiseerimisega" vabastati oma töökohustest lisaks Vilsandi ja Kübassaare tuletornivahile ka Ruhnu tuletornivaht Ljubov Veski.
9-12 juuli – Ruhnus tuli kokku Eesti Saarte Kogu üldkogu. Arutelulaua taha istusid lisaks saarte esindajatele regionaalminister Jaan Õunapuu, ministeeriumide, tööturuameti, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, omavalitsuste ja maavalitsuse ametnikud.
27 juuli – Rahandusminister Taavi Veskimägi ja Ruhnu vallavanem Kaarel Lauk leppisid kokku Ruhnu uue koolimaja ehitamise rahastamises. Koolimaja ehitust rahastab valitsuse omandireformi reservfond, millest eraldatakse Ruhnu vallale tagastamatu toetusena 4,5 ning tagastatava eraldisena 1,5 miljonit krooni.
7-15 november – Saarel viibis teaduslikul ekspeditsioonil Eesti Mereinstituudi uurimisrühm, kelle eesmärk oli uurida Ruhnu siia kudekarja seisundit ja võrrelda populatsiooni praegust olukorda 70. aastatel kogutud andmetega. Selgus, et Ruhnu siig on küll suhteliselt väike, aga endiselt väga arvukas.
2005 – 9. jaanuar – suur torm. Ruhnus pühkis tuul merre sadamahooned ja murdis üle saare ~1000 tm metsa. Saare läänerannikul tõi torm rannikul pinnasest välja arvatavalt rootsiaegsele kuninglikule admiraliteedile kuulunud tuletorni hoonete vundamendi jäänused.
Märts – Ruhnu kodulehekülge www.ruhnu.ee on võimalik lugeda läti keeles. Lehekülje tõlkis ja toimetas lätlane Dzintars Gilba.
16. mai – Saare Maavalitsus ja Saaremaa Laevakompanii sõlmisid Ringsu-Roomassaare liinilepingu, mille kohaselt "Aegna" sõidab liinil alates 19. maist kuni augusti lõpuni 5 reisi nädalas.
31.mai – Ruhnus põles maha viimane I Maailmasõja ajal ehitatud töötav suitsusaun.
Oktoober – Buldersi talu aida põranda alt tuli välja üle 200 kohaliku ajalooga seotud eset ning detaili. Vanima leiuna tuli välja orduaegne münt, mis on pärit aastast 1550.
Detsember – Ilmus sõja ajal Ruhnu saarelt Rootsi emigreerunud Jakob Steffensoni raamat "Meie, ruhnlased".
2006 – 16. aprill – Ruhnul randus karu. Karu jäljed avastati Överkirke rannaliival. Esmanägijaks oli jalutuskäigul olev Kaljulaidi pere. Karu sai paugupealt kuulsaks mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis ja ka mujal maailmas. Eestis on tegemist ainsa saarel elava karuga.
28. aprill – viimase lennu tegi Ruhnut palju aastaid edukalt teenindanud Air Livonia lennuk AN-28. Euroopa Liidu tingimuste tõttu ei andnud Lennuamet AN-28 enam lennuluba.
Juuli – algasid Ringsu sadama rekonstrueerimistööd. Tööd on planeeritud 2 aasta peale, kogusummas 50 miljonit krooni. Töid rahastab ka Euroopa Liit.
30. juuni – 1. juuli – Muhu tulevikumuusika festivali raames toimusid kontserdid ka Ruhnus.
November – riigihankekonkursi Pärnu-Ruhnu-Kuressaare lennuliini teenindamiseks võitis Saksa firma Luftverkehr Friesland Brunzema und Parner KG. Lennuki mark on Britten-Norman, 8-kohaline väikelennuk. Riik toetab liini aastas 3,1-3,5 miljoni krooniga. Lennud toimuvad ainult talvisel poolaastal.
Detsember – kuna Euroopa Liidu tingimuste tõttu ei lubata lihaloomi enam väljaspool atesteeritud tapamaju tappa, pole Ruhnu loomapidajad saanud esimest korda viimase 15 aasta jooksul oma loomi ära anda. Ka elusest peast loomade äravedu pole õnnestunud.
2007 – 07. jaanuar – jõustus ruhnlaste algatatud ja riigikogus heaks kiidetud kalapüügiseaduse muudatus, mille järgi saavad püsiasustusega väikesaarte elanikud Eestis eraldi kutselise kalapüügi kvoodi, varem jagati kvoote ainult maakondade kaupa. Ruhnus tegi kutselise kaluri eksami ja hakkas kaluriks 2 meest – endised vallavanemad Vello Kümmel ja Kaarel Lauk.
03. märts – lennuraja lähedusse metsa kukkus alla Pärnust startinud liinilennuk Britten-Norman 2 reisijaga pardal. Õnnetuse põhjustas paks udu ja piloodi eksimus. Imekombel õnnetuses keegi vigastada ei saanud, lennuk muutus hetkega vanarauaks.
13. juuli – lõppesid 2 aastat kestnud Ringsu sadama ehitustööd, 47,5 miljonit krooni maksma läinud tööde käigus sai sadam uued kaid, ehitati sadamahoone, rekonstrueeriti läänepoolsed muulid, uuendati navigatsioonisüsteem ja ehitati jahisadam. Ringsu sadam oli 2007. aastal jahtide külastatavuse poolest Eestis kolmandal kohal, sadamat väisas üle 700 jahi.
Sügis – Sjustaka neemele püstitati kaks 75 kW tuulegeraatorit. Vaatamata katsetustele sel aastal tuulikuid tööle ei saadud.
November – loomapidajatel õnnestus osa lihaloomadena kasvatatud veiseid elusalt lihakombinaati viia (osa loomi viidi ära ka kevadel). Kuna aga Saaremaa lihatööstus ei osta enam kokku lambaliha ja enda tapetud loomi müüa ei tohi, on suuremahuline lambakasvatus saarel muutunud mõttetuks.
2008
Veebruaris suleti aastakümneid ruhnlasi teenindanud sidejaoskond. Edaspidi käib post läbi Vitali Gerne kaupluse.
Mai – Ringsu – küla teele pandi kõvakate. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased uurisid üle-eestlilise madalike uurumise programmi raames ka Gretagrundi. Selgus, et madal on suhteliselt liigivaene, kuid puhas merekeskkond.
18. juunil külastas saart Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
16.-17. augustil toimusid Ruhnus järjekordsed Kihnu-Ruhnu mängud. Võitjaks tuli napilt naabersaare võistkond. Võistluskavas oli võrkpall, jalgpall, köievedu, noolevise, mälumäng, karu laskmine, teatejooks, heinapalliveeretamine.
November – saarel märgati metssea tegutsemisjälgi.
Talv – saarel elab 56 inimest 29s majapidamises.